
ETP U15 peatreener Martin Klasen: ETP näol on loodud Eesti noormängijatele unikaalne võimalus!
Vestleme ETP U15 peatreeneri Martin Klaseniga, kes jagab oma mõtteid peale esimest kõrgetasemelist välisturniiri grupi treenerina.
Kui Sulle selline pakkumine (ETP U15 peatreener) tuli, kui kaua võtsid mõtlemisaja ning mis olid esimesed emotsioonid?
Minu jaoks oli positiivne üllatus, et Thomas ja Nikita tahtsid mind projektiga liita, kuid kuna tegemist on varahommikuste treeningutega, mis häirisid minu senist pere iganädalast rütmi, siis arutasin kodus naisega enne läbi, kui pakkumise vastu võtsin :)
Kuigi Sa osa poisse teadsid juba varem, siis mida arvad üldisest ETP U15 poiste tasemest? Kas miski valmistas Sulle ka üllatuse?
Tahtmata olla kriitiline, siis tegelikult ootasin alguses midagi veelgi rohkemat, kuid see tulenes pigem lihtsalt keskkonnast, kus ma viimati olin ja ei suutnud ennast kohe selle vanusegrupi lainele viia.
Nüüd, kus olen saanud poistega ka tugeval turniiril käia ja võrrelda neid oma eakaaslastega tipp akadeemiatest, siis on grupist parem pilt ees ja võib öelda, et füüsilised eeldused on olemas, tahte taha ei jää ka midagi, kuid baastehnika ei ole grupis keskmiselt nii hea, kui võib-olla suure hulga mängijate hulgast välja valitud akadeemiates välismaal.
Kuidas on olnud siiani treeningkeskkond? Kas poisid võtavad kiiresti ja kergelt Sinu juhiseid omaks, arvestades, et nad tulevad erinevatest klubidest?
Esimestel nädalatel oli selgelt näha, et hommikused trennid on poiste kehadele harjumatud, kuid mida nädal edasi, seda lihtsamaks neil läheb. Kui saaks veel päikese ka varem tõusma, siis oleks kõigil palju lihtsam!

Treeningud on üles ehitatud mängijate individuaalsete oskuste arendamisele ja taktikalistele harjutustele me ei keskendu, ainult viimases kahes turniirieelses treeningus käisime paar põhimomenti läbi, et üldine struktuur meeskonnas oleks paigas.
Eks see on võistkonnas paratamatu, et on neid, kes haaravad uue info lennult, kuid leidub ka mängijaid, kellel läheb uue omandamiseks kauem aega - sellest ma suurt numbrit ei teeks ja suures pildis kulges esimene blokk igati edukalt.
Nüüd, kui esimene rahvusvaheline turniir on seljataga, siis mis on Sinu hinnangul üldine tasemevahe Eesti poiste ja Euroopa tippklubide samaealiste noormeeste vahel? Kas jäi silma ka mõni uus Messi/Ronaldo?
Olen seda alati arvanud, et nooremates vanustes ei ole poisil Eestist või poisil Inglismaalt mingit erinevust. Vahe hakkab sisse tulema siis, kui ühed on saanud mitmeid aastaid iganädalaselt tasavägiseid mänge, kuid meie poistel riigisiseselt on endiselt seis selline, et hooaja peale saadakse heal juhul 4-5 tugevat mängu aga ülejäänud liiga suurt väljakutset ei esita.
Teine oluline tegur on minu hinnangul see, et kui Eesti noormängija läheb nädalavahetusel staadionile, siis näeb ta parimal juhul oma silmaga meie Premium liiga kohtumist, kuid tippakadeemiate noored lähevad ja vaatad mida teevad väljakul Salah, Van Dijk, Donnarumma, O.Dembele, Kvaratskhelia jne.
See on loomulik, et mängijad proovivad hakata nähtud asju järele tegema ja muutuda oma iidolite sarnaseks - suur eelis on siinkohal neil, kes ei pea oma eeskujusid jälgima ainult telerite vahendusel, vaid saavad seda tempot, kvaliteeti ja õhkkonda vahetult kogeda. Seega ei ole liiga imekspandav, et Liverpooli ridades võis näha kahte väga heade tehniliste oskustega vasakujalgset ründavat mängijat ja PSG väravasuul oli justkui noor Donnarumma.
Päris ülivõrdes ma siiski kellestki ei räägiks ja loodetavasti nägid ka meie poisid, et kõik on endiselt võimalik, kui igapäevaselt maksimaalselt panustada!
Mis on veel Sinu hinnangul need asjad, et seda vahet tippklubidega hoida ja ka vähendada. Näed, et seda on võimalik ka meie väikses Eestis teha ning on selleks ETP näol väljund olemas?
Ma ütleks, et ainukene võimalus on see, kui suurele väljakule minnes treenivad parimad poisid koos ning saavad enda taseme jaoks piisavalt väljakutsuvaid mänge. Ma mõistan, miks väikese riigi jaoks, kus niigi suur osa populatsioonist on koondunud pealinna, on olulisel kohal ka see, et jalgpall väiksemates linnades täiesti välja ei sureks, kuid hoida keskmiselt nõrga tasemega grupis head poissi kinni ainult sellel eesmärgil, et grupp jumala pärast laiali ei jookseks, ei aita mängijat oma unistustele lähemale.
ETP on loonud nüüd unikaalse väljundi, kus klubidelt ei võeta midagi ära ja poistele on loodud lihtsalt lisatreening, kus parimad võtavad mõõtu parimatega.
Eks aeg annab aru, kas see projekt viib meie mängijaid lähemale euroopa ja maailma keskmisele tasemele, kuid mina isiklikult arvan, et see on suurepärane ja hädavajalik algatus.
Kas treenerina näed, et ETP projekt võiks tegelikult arengu mõttes olla ka hea väljakutse treeneritele, mitte ainult mängijatele?
Kindlasti on sellest projektist palju saada ka treeneritel, kuna avaneb võimalus treenida heal tasemel võistkonda ja panna ennast proovile tugevate vastaste vastu. Asjad, mis võivad toimida Eestis, ei pruugi sellisel tasemel enam õnnestuda. Lisaks on võimalik saada tutvusi välismaa klubides, mis võivad tulevikus avada uusi uksi. Finantsiliselt on hetkel projektil loomulikult keeruline treenereid piisavalt tunnustada, kuid eks need inimesed, kes enne päikese tõusu juba väljakul on ja oma panuse Eesti noorte arengule annavad, teevad seda niikuinii ajendatult teistest motivaatoritest.